Võlgnevuste kohtulik menetlemine

Kui võlgnevuse sissenõudmiseks teostatud tegevused ei ole loodetud tulemust toonud või võlgnik ei tunnista esitatud nõuet, saab pöörduda nõudega kohtusse. Kuna kohtumenetlus on hageja jaoks ajaliselt pikk ja täiendavaid kulusid kaasa toov protsess, siis tuleb seda otsust eelnevalt tõsiselt kaaluda. Alternatiivina kohtumenetlusele võib kaaluda (lisa) tagatise saamist võlgnikult ja/või kolmandatelt isikult, tagatiseks võib olla hüpoteek, käendus, garantii, kommertspant vms.

Kui kohtuvälise menetluse võimalused on ammendunud, siis võlausaldajal oleks mõistlik kaaluda järgmiste tegevuste vahel: pankrotiavalduse või hagi (nõudeavalduse) esitamine kohtule.

• Pankrotiavaldus – oluline on jälgida pankrotiseaduses ette nähtud menetluskorda (näiteks eelneva pankrotihoiatuse esitamise kohustust; erinevate äriühingu liikide kohta käivaid minimaalse nõude suuruse piiranguid; võlgnik peab olema püsivalt maksejõuetu; nõue peab olema pankrotiavaldust läbi vaatava kohtu jaoks piisavalt selge jt asjaolusid). Pankrotiavalduse esitamine on võlausaldaja jaoks riigilõivuga maksustatav toiming vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud summadele.
•  Hagi (nõudeavalduse) esitamine asja läbivaatamiseks kohtule või õigusaktide alusel moodustatud vahekohtule.

a)    Hagiavalduse esitamine kohtule (riigilõivuga maksustatav toiming vastavalt riigilõivuseadusele, mille suurus sõltub esitatava nõude põhisumma suurusest – kõrvalnõudeid riigilõivuga ei maksustata). Keskmiseks tsiviilasja lahendamise ajaks on Eestis kujunenud ca 200 päeva, kuid üldjuhul on see sõltuv nii menetluse keerukusest kui ka konkreetse kohtu töökoormusest.
b)    Väiksemate ja keskmise suurusega nõuete menetlemine läbi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise. Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes (kohus edastab ettepaneku 15 päeva jooksul). Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 6 400 eurot (sealhulgas nt intressid ja viivised). Kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet.
c)    Hagiavalduse esitamine vahekohtule (vahekohtumenetlus). Selleks, et hagiavalduse esitamine vahekohtule oleks võimalik, on vajalik vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe olemasolu (võib sõlmida ka peale nõude sissenõutavaks muutumist) võlasuhte osapoolte vahel vaidluste allutamiseks eelnevalt valitud vahekohtule (võlausaldaja võiks juba enne võlasuhte loomist sätestada soovi korral vastavad vaidluste lahendamise tingimused sõlmitavates lepingutes). Vahekohtu eelisteks on:

-    vahekohtumenetlust on võimalik läbi viia kiiremini, kui riiklikus kohtusüsteemis (sh otsuste edasikaebamise võimalused on piiratud);
-    vaidlus on odavam.
 

Juhul kui peale võlausaldaja poolt valitud hagimenetluse viisi kaudu oma nõude tunnustamist võlgnik endiselt ei täida vabatahtlikult kohtuotsust on võlausaldajal õigus pöörduda jõustunud kohtuotsuse alusel nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks täitemenetluse seadustiku alusel. Täitemenetluse algatamise saamise järgselt teostab võlgnevuse sissenõudmist kohtutäitur ning sellisel juhul lisandub võlgnikule kohustus tasuda kohtutäiturile täitemenetluse tasu.