IMF: konkurentsivõime alustala on korras riigirahandus

Majandusolude paranedes tuleks valitsusel astuda otsustavaid samme tasakaalus eelarve saavutamiseks ning planeerida vahendeid struktuurireformide tegemiseks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks, soovitab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) täna avaldatud artikkel IV lõppraportis, kus käsitletakse Eesti majandust. 

Eesti majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel halvenenud ja sellest on andnud tunnistust Eesti eksportijate väiksem turuosa. Viimaste kriiside armid on kahandanud ka majanduse kasvupotentsiaali. Selleks, et toetada Eesti majanduse konkurentsivõime taastumist, soovitab IMF valitsusele koostada otsustav tegevuskava, mille põhjal liikuda eelarvetasakaalu taastamise suunas ning samuti planeerida vahendeid struktuurireformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks.

IMFi hinnangul ei saa Eesti majanduse probleeme lahendada edasiste riigieelarvekulutustega, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem on tulemus vastupidine: kulusurve, mida riigieelarvest majandusse süstitud stiimul tekitab, võib Eesti konkurentsivõimet rohkem kahjustada ja vähendada võimalust kasvavaid kulusid eelarvest katta. IMFi soovitus on hoida riigi eelarvepoliitika sel aastal neutraalne ning asuda kohe, kui majandus on toibunud, vähendama eelarvepuudujääki nii kulude kärpimise kui ka tulude suurendamisega.

„Korras riigirahandus ei ole küll võluvits, mis iseenesest Eesti inimeste heaolu ja majanduse arengu tagaks, aga on selleks siiski vajalik eeldus,“ nõustus Eesti Panga president Madis Müller IMFi hinnangutega. „Iga aastaga paisuv võlakoorem vähendab riigi võimet tulevastele kriisidele reageerida ja vajadusel majandust toetada. Seega jagan IMFi soovitust, et valitsus peaks leidma kas võimalusi riigi kulutusi tunduvalt kärpida või maksutulu suurendada, isegi kui mõlemad valikud on ühtmoodi ebapopulaarsed.“

IMFi hinnangul tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka tööjõu ja kapitali paremale jaotusele, täpsemalt tööturu ja ettevõtete sihitud toetusmeetmetele, uue tehnoloogia kasutuselevõtule ning vajadusele jälgida, et palgad ei kasvaks tootlikkusest kiiremini. Ka rändekvoodid vajaksid ülevaatamist ning Eesti rohepöördeplaanid võiksid olla ambitsioonikamad.

Finantssektorit hinnates leidis IMF, et üldiselt on Eesti pangad endiselt hästi kapitaliseeritud, kuid näha on esimesi märke sellest, et laenukvaliteet on hakanud halvenema. Erilist tähelepanu vajab kinnisvarasektor. Kohane oleks üle vaadata, kas pankade krediidirisk on õigesti arvestatud ning kaaluda pankadelt suuremate puhvrite nõudmist. IMF toetas Eesti Panga otsust jätta vastutsükliline kapitalipuhver 1,5% tasemele. Pankade erakorraliste kasumite kohta märkis IMF, et need on tsüklilised ning nende erakorraline maksustamine vähendab pankade võimet luua puhvreid, mis aitaksid halvemates oludes majandust edasi rahastada.

„Nõustume IMFiga, et Eesti pangandussektor on väga avatud kinnisvaraturuga seotud riskidele ja pangandussektori kapitalipuhvrid vähenevad suuremate dividendimaksete tõttu. Samas on Eesti Panga hinnangul Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus piisavad. Sellele aitab kaasa Eesti Panga varasem otsus tõsta pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue alates 2023. aasta detsembrist 1,5% peale,“ sõnas Eesti Panga president Madis Müller.

https://www.eestipank.ee/press/imf-konkurentsivoime-alustala-korras-riigirahandus-21062024

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee