Kontrollid käibemaksuregistrisse kandmisel

Maksude kogumine põhineb suuresti usaldusel – õigeks ajaks esitab oma andmed 94 protsenti maksumaksjatest ja vaid 6 protsendiga tuleb täiendavalt suhelda. Head koostööd maksumaksjatega näitab ka möödunud aasta maksukohustuse täitmist 99,6 protsendi ulatuses.

Paraku puutub maksuhaldur igapäevaselt kokku just selle vähemusega, kes ei soovi ausat äri ajada. Eelkõige tähendab tõhusam kontroll maksuhalduri täpsemat huvi maksumaksja ettevõtluse sisu kohta, et leida üles need vähesed ebaausad ja takistada nende käibemaksuregistrisse saamist ja korrektse ettevõtja tehingupartneriks sattumist. Põhiküsimus on maksuhalduril jaoks täna see, kuidas teha seda maksumaksjate jaoks liigse koormuseta?

Äriühingu loomine on tehtud imelihtsaks, aga tihti on ettevõtjate jaoks arusaamatu, miks käibemaksukohustuslase numbrit sama kergelt ei saa. Pea pooltel siin siiski takistusi ei ole – 40 protsenti avalduse esitajatest saab numbri hiljemalt järgmisel päeval. Uuel aastal  valmib ka avalduse esitamise elektroonne keskkond, mis võimaldab eelnevalt ettevõtlusega tegelenud ja korrektse maksukäitumisega ettevõtjal käibemaksukohustuslase number saada umbes 5 minutiga. Avalduse esitamiseks tuleb vajadusel uuendada olemasolevaid andmeid tegevuskohtade ja kontaktandmete kohta. Avalduse riskide hindamine toimub reaalajas ja käibemaksukohustuslase number kuvatakse ekraanile.

Ülejäänud 60 protsenti võib mõtteliselt jagada kaheks grupiks. Esimese grupi moodustavad maksumaksjad, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud ja on maksuhalduri jaoks tundmatud. Teises grupis on sellised ettevõtjad, kelle maksukäitumine ei ole siiani olnud korrektne.   

Esimese grupiga tegeledes soovime veenduda, et maksumaksja soovib ettevõtlusega tegeleda õigetel põhjustel, samuti nõustada maksumaksjat, et kas just nüüd on õige aeg ja vajadus käibemaksukohustuslase avaldus esitada. Sageli sellega kiirustatakse. Näiteks kui avaldus esitatakse äriühingu loomisega samal päeval, aga vestluse käigus selgub, et ettevõtte tegevus ja finantseerimine on läbi mõtlemata ning sihtgrupp selgusetu.

Maksuhalduri teravdatud tähelepanu on suunatud teisele grupile, kuna selliste isikute puhul tuleb tagada, et nad registrisse ei satuks. Meil on hea infobaas ja tehniline võimekus koondada maksumaksja juhatuse liikmete eelnev maksukäitumine. Ei saa lubada, et grupp isikuid, kes viivad läbi maksupettuseid, loovad uue äriühingu ja jätkavad sarnast ebaausat käitumist.  Tänu vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisele jõuame täna küll sepitsetud skeemidele kiiresti jälile, kuid kõige parem on, kui riik suudaks pettuste läbiviimist ennetada.

Kui ebaaus isik on registrisse sattunud, peab maksuhaldur tagama tema operatiivse kustutamise registrist. Põhjendatud kahtluse korral alustame ettevõtluse kontrolli ja kuritarvitamisele viitavate tõendite olemasolul kustutame isiku käibemaksukohustuslaste registrist.

Värske riigikogu seisukoht on, et ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus lasub seaduse kohaselt maksukohustuslasel, kuid tõendite esitamata jätmise õiguslikuks tagajärjeks ei ole alati registrist kustutamine. Registrist kustutamise otsus on  individuaalne ja sõltub konkreetsest juhtumist.

Ka Euroopa Kohtu hinnangul lasub liikmesriikidel kohustus tagada, et kanded käibemaksukohustuslaste registris oleksid õiged. Kasutusele võetud meetmed ei tohi siiski minna kaugemale, kui on vajalik maksu nõuetekohase kogumise kindlustamiseks ja pettuste ära hoidmiseks.

Seega ei piirdu käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise tagamise kohustus vaid käibemaksukohustuslase registrisse kandmisega, vaid hõlmab ka juba registreeritud maksukohustuslase nõuetele vastavuse kontrolli.

Tegelikult piisab juba sellest, kui ettevõtjal on enda jaoks põhjalikult läbi mõeldud äriplaan, mis annab võimaluse vastata maksuhalduri küsimustele äritegevuse, finantseerimise ja võimalike äripartnerite kohta.

Fakte

600–700 isikut registreeritakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrisse
500–600 isikut kustutatakse iga kuu käibemaksukohustuslaste registrist, nendest ca 300 ettevõtluse puudumisel, ülejäänud avalduse alusel
2% maksumaksjaid vahetab pärast käibemaksukohustuslaste registrisse saamist 30 päeva jooksul välja oma juhatuse liikmed
Viimase 5 kuu jooksul on ettevõtluse puudumisel käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud isikute deklareeritud Eesti käive kustutamise kuul keskmiselt 2,7 miljonit eurot ja hinnanguline maksukahju keskmiselt 540 000 eurot kuus.

Näide 1

Äriühing A soovis saada käibemaksukohustuslaseks, valdkonnaks rasketehnika ja nende varuosade ost, müük ja rent. Ettevõtluse kohta tuli seletusi andma isik, kes äriühingu ettevõtlusest suurt midagi ei teadnud ja esitatud dokumendid ettevõtlust ei tõendanud. Äriühingut A käibemaksukohustuslaste registrisse ei kantud.

Mõne aja pärast tuli äriühing A uue avaldusega. Juhatuse liikme sõnul on nüüd käive väidetavalt täitunud. Ettevõte osutas väidetavalt IT-teenuseid nagu veebilehtede tegemine, veebilehtede optimeerimine, projektdokumentatsiooni koostamine, veebipõhised turuanalüüsid, jne. Kõiki neid IT-teenuseid osutas pensioniikka jõudev naisterahvas, kelle eelmised töökohad olid telefonimüügi firma ja koristusfirma. Teenuste osutamise koht olevat ettevõtte kontor aadressiga Peterburi teel, kus teenuse osutaja peaks igal ajal olema kätte saadav.

Maksuhaldur leidis esimest korda tegevuskohta külastades eest suletud ukse. Naabritega suheldes selgus, et nad ei ole seal kontoris kedagi näinud. Järgmisel päeval oli uks samuti suletud. Juhatuse liikmega kontakteerumisel tuli kohale väidetav teenuse osutaja, kes oli enda sõnul olnud kliendiga kohtumas. Töötaja käitumine jättis mulje, et ta viibis seal esmakordselt – otsis õiget kontori ust ja siis proovis kõigepealt võtmega avada naaberkontori ust, kuigi õigele uksele oli isegi firma väike silt kleebitud.

Maksuhaldurile seletusi andes selgus samuti, et töötaja ei oska selgitada tehtud töid ning milliseid vahendeid ta oma töös kasutab.

Näide 2

Äriühing B tegeleb kinnisvara operaatorteenuse müügiga, mis on 20% käibemaksuga maksustatav käive. Kõik on dokumentide järgi korrektne – korterid on soetatud, tegevust tõendavad dokumendid on olemas.

Samas on maksuhaldurile teada, et äriühingu B juhatuse liikmel on lähiminevikus olnud 3 erinevat kinnisvaraga tegelenud ettevõtet. Ettevõtetes kordus sama skeem. Kinnisvara soetamisel küsiti käibemaks tagasi, edasimüügil lubati rakendada 20% käibemaksu (majutusteenus/külaliskorterite rent), kuid tegelikult võõrandati korterid ilma käibemaksu lisamata, millele järgnes maksuhalduri kontrolli ja maksu määramise järgselt ettevõtte võlgadega maha jätmine ning uue sama tegevusega äriühingu asutamine.

Hetkeseis on selline, et nimetatud kolmest ettevõttest kaks on müüdud Läti variisikule, ühes maksumenetlus veel käib.

Monika Jõesaar

MTA kontrolliosakonna talitusejuhataja 

OÜ Krediidihaldus | Vallikraavi 2, 51003 Tartu | Tel: +372 67 55 555 | info@krediidihaldus.ee